Koguneme taas töises meeleolus

Viimased ponnistused veel, et saaksime seltsikambri toad korda. Selleks koguneme 28.oktoobril kell 17.00 töises meeleolus.
Plaanis:

• trahvarettmaalingute tegemine koridoris
• tapeetimine toas
• üldkoosoleku aja planeerimine novembrisse ja päevakord

Kes ei jõua kella viieks liitub sujuvalt, siis kui  jõuab.
Kohtumiseni!

Jätkame töödega!

Mööbli restaureerimise õpituba nr. 1

Laupäeval kogunesime taaskord külatuppa, et saada veidi algteadmisi vana mööbli kordategemisest. Meie õpetajaks oli Margus Krips Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kes pidas lühikese loengu mööbli restaureerimisest. Huvitava faktina selgus ka see, et nii mõnelgi meist on kodus antiikset mööblit rohkem kui algul arvatud. Nimelt saime teada, et mööbel, mis on üle 40 aasta vana, kuulub juba antiigi hulka.

Esmased teadmised saadud, asusime vanu toole "uueks" tegema. Tööd, mis algul tundusid kerged, osutusid tegelikkuses raskemaks ja vastupidi, meile suure tegemisena tundunud tööd pidas meister lihtsaks. :) Igatahes olid õhtuks näpud suurest kraapimisest ja lihvimisest valusad. Aga loodetavasti on tulemus kogu vaeva väärt. Õpitoas osales 11 inimest.

Kohtumiseni septembris teises mööbli restaureerimise õpitoas!

Kaseiinkrunt

Teisipäeva õhtul kohtusime taas seltsikambris, et jätkata krohvimise töid. Õppisime valmistama kaseiinkrunti ja saime esmase "ahaaaa" kogemuse krunditud pinna siledust katsudes.
Kaseiinkrundi valmistamiseks läks vaja:
20g booraksit
500g lahjat kohupiima
60ml kuuma vett
2l vett
Algas põnev protsess, kus segasime kuuma vee ja booraksi väikeses topsis. Booraksi ja vee segu lisasime lahjale kohupiimale ja mikserdasime läbi. Segu jäi seisma üheks tunniks, mille jooksul tekkis liimjas aine, kuhu lisasime 2l vett. Krundi kandsime laia pintsliga seinale.
Õhtu kulges saviga mässates pimeduse saabumiseni.
Oleme väga tänulikud Meelikesele, kes meile jagas krohvimise nippe ja lasi meil kogeda, et mõte krohvimisest on keerulisem kui töö ise. Seega tuleb lihtsalt tegutsema hakata ja nii mõnelgi meist on juba kodus remonttööde hulka savikrohvimise tööd planeeritud.
Koos tegemise rõõmu saime justkui nii sama -  peale kauba.

Teeme korda vana mööbli!

SAVIKROHVI JA KASEIINKRUNDI ÕPITUBA 2

Oodatud on ka need, kes eimeses õpitoas ei osalenud! 

Imeline savikrohv

19. juulil oli meie päev külatoas õppimist ja tööd täis. Suur osa kohaletulnutest õppis savikrohvi tegemist ja selle seintele kandmist, teine osa pani lakke servamata laudu.

Selgeks sai, et savikrohvi näol on ilmselt tegemist ühe odavaima viimistlusmaterjaliga. Selle tegemiseks oli vaja ainult 4 looduslikku komponenti: vett, savi, liiva ja linaluud. Vaja läks ka veidi erinevaid töövahendeid (kellud, liibid, hõõrutid). Kõige rohkem on selle töö tegemiseks vaja tahtmist. Seda viimast ja ka kõiki teisi asju meil jagus ning me saime oma toa seinad laupäeval krohvitud (isegi veidi rohkem kui plaanitud).

Kuna savikrohv tahab peale kuivamist ka veidi silumist (kellele siis paitamine ei meeldiks), siis pühapäeval said need seinad, mis teist krohvikihti ei vaja, svammiga üle „paitatud“.

Nüüd meie järjest ilusamaks muutuva toa seinad kuivavad umbes kaks nädalat ja siis kanname vajalikesse kohtadesse teise kihi krohvi. Seejärel õpime taaskord Meelikese juhendamisel tegema kaseiin- ehk kohupiimavärvi, millega krohvitud pinnad üle võõpame.

Aitäh kõigile osalejatele ja toetajatele ning muidugi kummardus Meelikesele! Pilte meie toredast päevast näeb siit.

Toaseinad 19. juuni hommikul:

Toaseinad 19. juuni õhtul:

Savikrohvi praktiline õpituba

Kohtumine jaamaülemaga

Kes on näinud viimasel ajal Läänemaal punase mütsiga raudteejaamaülemat? Meie, ilmselt parim osa Vidruka küla elanikest ja sõpradest :), saame tänasega öelda, et nägime ühte sellist tegelast Karuse raudteejaamas. Jaamaülemaks oli Meelike Naris, kes meid oma raudteejaamas vile ja punase lipuga vastu võttis.

See oli selline armas ning nostalgiline ringkäik ühes kunagises väärikas raudteehoones, millest tänaseks on saanud Meelikesele ning tema vahvatele kitsedele ime- ja omapärane kodu. Meelike on oma maja säästlike materjale ja ehitusviise kasutades renoveerinud. Ta on ehitanud tuppa rakettahju (taaskasutatud materjalidest), ennistanud vanu uksi ja põrandaid ning krohvinud seinu saviga. Ja just neid viimaseid, krohvitud seinu, me tegelikult uurima läksime. Loodetavasti saavad meie külatoad omale suve lõpuks sama väärikad seinad kui selles raudteejaamas, sest see käik innustas meid kõiki ise midagi ilusat mitte millestki tegema.

Plaanid said 19. juuliks kitsepiima maitstes (pean endalegi üllatuseks tunnistama, et sellel puudus absoluutselt igasugune kõrvalmaitse) ning imehead kohupiimakooki süües (Meelike teeb ise kitsepiima laapi kasutades kohupiima) jaamahoone köögis paika pandud. Igatahes tõotab tulla üks põnev õppimist ja tegutsemist täis päev.

Kahjuks lendas aeg jaamahoones liiga kiiresti ja jaamaülemal tuli jälle punane müts pähe panna, vilet vilistada ja meie bussile kollase lipukesega lehvitada, et ta ise rabasse murakaid otsima minna saaks.

Tule tegutse koos meiega!

Karuse 1930s  Mehis Helme erakogu

8. juulil,  läheme Karuse raudteejaama Meelike Narisele külla. Meelike jagab omi kogemusi tutvustades savikrohvi tegemist ning selle häid omadusi. Meelike  jätkab meie juhendamist 19.juulil Vidruka külas, kus teadmised rakenduvad praktilises töötoas.
Kes ettevõtmisest on huvitatud, siis palume ühendust võtta, kas telefonil 5209473 või meili teel eneli.oopik@mail.ee. Täpsem info juuli esimestel päevadel juba neile, kes end registreerinud. Koolitus on osalejaile tauta. Soovime osaleja kohalolekut  mõlemal koolituse päeval. Kohtade arv on piiratud.

Lõkke äärde sooja!.

Projekt "Ajaloolised töövõtted ja korrastatud ruum Vidruka kogukonnale " leidis rahastuse.

KOP kevadises taotlusvoorus leidis rahastust meie projekt
"Ajaloolised töövõtted ja korrastatud ruumVidruka kogukonnale". 
Savikrohvi töötoale ja mööbli restaureerimisele eraldati 1408,29 €.  
Tööd planeerime juuli teise poolde 2014

Tehtud tööd ja leid.

 Sild, mis viib Palivere mõisa juurde on aastast 1856.

Teeme Ära 2014

Tänud taaskord kõikidele talgupäeval osalenutele!
Sel aastal juba viiendat korda tegutsesime Teeme Ära talgupäeva raames oma kodukülas.  Talgulisi oli 37. Korda said kaks jõge ületavat silda meie külas, maha võeti pajuhekk kooli juures ja tegutseti külakambris remonttöödel. Lisaks sellele koristas Vidruka mõisapargis maha kukkunud puid Eesti noor esimene saemees Jarro Mihkelson. Jarro langetas ka suure remmelga kooli juures, mis liinimeeste poolt puutumatta jäänud. Põhjust on külal uhkust tunda noore saemehe saavutuste üle!
Tööpäeva lõpus said kõigil kõhud täis talgusuppi ja soe sai oli talguliste lemmik. Talguõlu kustutas mõnusalt janu ja rõõm koos tehtud tööst innustab järgmisteks tegemisteks.

MTÜ Vidruka Teod üldkoosolek.

 15.aprillil toimus MTÜ üldkoosolek, kus oli päevakorras:


1. Majandusaasta aruanne: lugemine, kinnitamine ja liikmemaksude laekumine
2. MTÜ põhikirja lugemine ja muutmine
3. MTÜ juhatuse valimine
4. Meie tegemised ja projektid
5.  „Teeme ära 2014“

Ühehäälselt anti hinnang aastale 2013, mis oli väga hea. Kinnitati majandusaataaruanne 2013.

Põhikirjas muudeti juriidiline aadress seoses valdade ühinemisega Lääne-Nigula vallaks ning muudeti põhikirja punkti 7.2. , mis tuleneb MTÜde seadusest.

Juhatusse valiti Eneli Ööpik, Ene Viilma ja Ahto Reinesberg.

Eneli andis ülevaate KOP-ile esitatud projektist:

"Ajaloolised töövõtted ja korrastatud ruum Vidrukal kogukonnale". Ootame rahastuse otsust.

Tegemistest: 26.aprillil seoses Nigula Jalgrattapäevaga vajalik kontrollpunkti korraldamine viinaköögi juures. Punktis on Eda, Ene R. Ahto, ja Eneli.

21. juunil teeme tuld Vidruka mõisa pargis

Teeme Ära 2014 tööde jaotus ja töögruppide juhide määramine erinevatele objektidele. Talgusupi teeb Pille.
Mõnusat tegutsemise rõõmu!

Usinad käsitöölised.

MTÜ liikmed külastasid Risti Käsitöömaja, kus jagati kogemusi ja kääriti üles kangas. Ristil käidud hakkas idanema idee karpide meisterdamisest, mis Taivel, Kristil ja Edal juba selgeks õpitud. Selliselt saigi idee teoks, kus kevadõhtul Taive juhendamisel valmis mitmeid kauneid karpe.

Aja jäljed Vidrukalt

Vidruka küla andis välja luuleraamatu.